Meie Bahama 2020

#aerofoto, #aerofotograafia, #aerovideo, #Bahama, #Bimini, #dji, #drone, #dronelife, #dronepilot, #droneshot, #dronevideos, #Droon, #Drooniklõpsud, #lovemyjob, #Reisiblogi, #reisimine, #travel, #travellife -

Meie Bahama 2020

Bahama päev algas 05.50 hommikul ärgates. Läksime siis Lyftiga Sixt autorendi poole ning oodatud Mersu asemel saime hoopis Jaguari. Muidugi oli hommik mega kiire. Autorent algas 7 hommikul ja kell 8 pidime olema juba Port Everglades sadamas. Läksime autorenti veidi varem, et kohe saada esimesena auto - kell 06.50 ootasime juba ees ning 06.55 saime jutule. Mis tuleb autorendi puhul arvestada on see, et tulls (teemaksud) tulevad juurde kui sōita sinna poole. Me vōtsime 9.99€/päev juurde selle, et siis hiljem pole üllatusi, mis summad autorendile juurde tulevad. Panime google mapsi koos netiga tööle ning suundusime 07.15 Fort-i poole. Loomulikult sōitsime ühe korra ka valesti ning hoidsime hinge kinni, kas jõuame praamile vōi ei. Aga kell oli 07.55 kui olime ära parkinud auto ning jooksime elu eest terminal 21 poole - Balearia Caribbean praami poole. Vahepeal küsisime teed ning jooksime edasi. 08.02 olime terminalis ja jess meid lasti sisse. Olime nii õnnelikud. Veel teadmiseks, et ESTA või viisa otsige ka välja, sest seda nad küsivad mõlemal poolel. Terminalis läks aeg ruttu ja seal oli ka wifi hängimiseks telefonis. Nüüd kui olime pisikesse laeva saanud käis mõnus muusika ning kokteili hinnad olid special price-ga. Võtsime Bahama Mama kokteili ja soovitan - see oli piisavalt magus ja maitsev. Laev pidi sõitma 2h, aga sõitis 3h, mis lühendas meie saarel oleku aega. Samuti oli ka tagasi tulekuga ning Andre oli täiesti kindel, et niimoodi nad teevadki, aga lohutuseks - meie kunagi enam selle paadikesega ei sõida.

Aerofotograafia

Bimini saarele saades oli vaja läbida samuti pisike turvakontroll, ei teagi, mis see täpsemalt oli, kōndisime lihtsalt 2 ametniku eest läbi ja edasi viis golf cart rong meid golfiautode rendi juurde. Kõik, kes kärusid soovisid võisid maha tulla ning nii juba üks mees meid endaga tiris, võtmed kätte andis ja olime juba golfikäruga teel. Muidugi Andre oli arvamusel, et see ei ole kõige turvalisem, aga ei tahtnud aega raisata uue otsimisega. Maksime 4h rendi eest 50$. Ise ka ei teadnud, kuhu poole nüüd sõitma hakata, aga läksime lihtsalt ning avastasime ise ilusaid kohti. Saar ise on väga väike ning jagatud kaheks: kohalike rajoon ja odavam rajoon ning kallim rajoon koos turistidega. Igal pool oli palju prügi ja rannad olid pisikesed, väherahvastatud ja mega ilusa sinise vee ning valge liivaga.

Aerofotograafia

Põhiliselt on Biminil 2 randa: Radio Beach ja Paradise Beach, aga igal pool võimalik veel väikeseid randu leida, lihtsalt pea tee pealt (mida läbib saare ulatuses üks) maha keerata, kas paremale või vasakule ja nii näeb ka kohaliku elu rohkem. Kohalikud ise väga sõbralikud, teretavad, naeratavad ja lehvitavad. Meile piisas 4 tundi saare avastamiseks. Kell 17.00 pidime kogunema Hilton hotelli ette, et golfirong meid saaks peale võtta, aga selgus tõsiasi-pidime seal ootama tund aega ennem kui rong tuli ning näljast olime juba nõrkemas. Alice Town (pealinn) oli küll söögikohti, aga aeg läks nii kiirelt, et ei jõudnudki sinna sööma ning loodsime, et saame kiirelt praamile sööma, aga siis nagu ikka golfirong liikus liiga aeglaselt, uus turvakontroll oli pikk ning laev väljus 20 minutit hiljem kui pidi.

Aerofotograafia

Päev oli väga väsitav ning magasime praamis. Aga praamist välja saamine oli veel omaette ooper. Terminali töötajaid polnud ja nii pidime neid veel ootama 20 minutit, siis kui välja saime ootasime tund aega passikontrolli, kuna üks töötaja vaid oli ja Ameerika kodanikud said varem peale kui meie. Ja lõpuks kui välja terminalist saime viskas mõlemil juba pilti eest, sest veepuudus oli nii suur. Kõndisime siis autoparkla poole ning siis peatas meid kinni turvaauto, kes uuris, kuhu me kõnnime ja väravad on kinni ning me ei saa sinna. Olime jumala paanikas, et mis nüüd siis saab veel. Lõpuks ta ikka ekskortis meid parklasse ja saime ilusti välja parklast. Aga sellega oli veel omaette teema. Parkla tõkkepuu oli üleval ja mingit aparaati me ei leidnud, kuhu parkimispilet panna ja ei tea siiamaani, mis sellest parkimisest saanud on, sest tegelikult me nagu siiamaani pargiks seal. Lõpuks kiirteel ja Miami apartmendi poole sõit õhtul kell 12 ning niimoodi meie 1-päevane Bahama tripp lõppeski. Ja nagu Andre ütles, et Bimini saarele tagasi ei läheks, sest: no party, no nothing.

Aerofotograafia

 

Vaata ka meie kokkuvõtvat reisivideot ning vlogi. 

 

 


Leave a comment