Meie Malta 2019

#Comino, #Cozo, #Droon, #Drooniklõpsud, #Malta -

Meie Malta 2019

Maltale suundusime Ryanairiga, millega oleme juba kord Bremeni lennanud ning nagu öeldud, et pole kõige mugavam lennuk, aga lühikesteks otsereisideks parim. Lennupiletid koos ostetud käsipagasi ja istekohtadega läksid 264€ (2 piletit). Seekord vedas meil istekohtadega nii palju, et olime kolmeses reas kahekesi nii minnes kui ka tulles. Maltal viibisime 29.08.19-05.09.19 ning see aeg on paras kogu saare avastamiseks ehk ühest nädalast aitab küll. Ilm on sellel ajal 30 kraadi, päikseline ja mõni päev ka pilvine. Elamise vaatasime paar kuud enne reisi algust ning kuna reisisime 4kesi, otsustasime seekord 3-toalise apartmendi kasuks. Aparmendiga oli meil muidugi selline huvitav lugu ka. Nimelt oli teise toa uks lukku keeratud ja tuli välja, et nemad olid arvestanud 2 inimesega, kuigi booking näitas, et aparment on 6le inimesele.  Huvitav oli veel see, et ise elasid nad all korteris, mis tekitas tegelikult veidi ebamugavust. Aga õppisime sellest, et alati veendu, et oled broneerinud õigele arvule inimestele.

Ryanairiga sujus lend hästi nagu alati ning kohale jõudes väiksesse Malta lennujaama, suundusime koheselt autorendi ettevõtte poole. Rendiauto olime varasemalt internetis ettebroneerinud https://www.rentalcargroup.com/  ja täpsemalt Surprize firmalt. Kohapeal võtsime juurde veel kindlustuse ja meie pisike automaatsuksu läks nädalaks maksma 300€. Kütte peale läks suksu väike paagitäis ehk täpselt 40€. Nimelt seal, kus meie tankisime oli võimalik vaid sularahaga maksta ja tundus, et selline süsteem neil seal oligi. Üks kohalik õpetas meid, kuidas tankida. Selline imelik süsteem, sest kogu tankla peale oli vaid üks sularaha vastuvõtmise aparaat ja järjekord oli kiire tekkima, aga eks see järjekord tekkis sellepärast, et meie olime seal ees nii aeglased, aga kohalikud olid väga abivalmid.

Auto kätte saadud, pildistatud ja allkirjastatud, olime valmis sõitma majutusasutuse poole. Õnneks internet on juba nii levinud, et kõigil meil oli tasuta internet, et Google Mapsi kasutada. Oleme küll varasemalt mitmes riigis käinud, kus rool on paremal ja liiklus vasakpoolne, kuid ei ole ise kunagi sõitnud autoga ja alguses oli ikka naljaks küll vasakult poolt ringteele peale sõita, liiklus oli ka üpris tihe, aga meie seltskonna ainuke meesterahvas sõitis. Esimesed 2 päeva olid kõige tundlikumad ja võpatasid iga väikse asja peale, sest ega rendiauto ei taha ju, et midagi juhtuks, aga alates 3ndast päevast oli asi Andrel nii käpas, et teed enam isegi nii palju ei jälginud. Liikluskultuuri kohta veel nii palju, et tihti olid ummikud ja väiksed tänavad lambist suletud, see oli täiesti normaalne seal, et üks hetk pandi tee lihtsalt kinni. Liiklejad muidu olid väga sõbralikud ning lasid alati vahele või mööda ja üle 70ne ei õnnestunud meil eriti sõita, sest seal lihtsalt on linn linna otsas ja kõige suurema kiiruse saime siis kui suundusime Gozo saarele, sest seal oli pikemaid maanteid (mäletame, et ühe korra saime 90km/h). Majutus oli meil võetud Santa Venerasse, mis on Sliema ja Valletta vahel asuv linn. Esimesel õhtul käisimegi Santa Venera linna avastamas ja kõndisime Vallettasse välja. Kuna meil oli auto, siis ei pidanud me vajalikuks olla Sliemas ega Vallettas, sest seal rajoonis, kus me olime, oli hea näha ka kohalikku elu ja olime asukohaga väga rahul. Parkimiskohtade leidmisega muidugi oli probleeme, aga üle riigiti on parkimine  tasuta igal pool, kus on valged jooned ja külgpoks on seal tavaline.  

Sliema

Kuna Signe on hull planeerija, siis oli igaks päevaks kava ettenähtud. 30.08.19 on Signe ema sünnipäev ning seal me siis seda ka rõõmsalt koos tähistasime. Hommikused külmad mimosad olid suurepärane algus sellele ilusale päevale. Läksime tutvuma Sliema linnaga, võtsime kaljule (seal liivarand puudub) lamamistoolid (5€ päev) ning nautisime päikest ja hiljem ka Sliema linna vaatamisväärsusi ja shoppamise kohti. Shopata on seal küll ja hinnad on ka soodsamad kui meil. Sama päeva õhtul tellisime ka Bolti ja läksime St. Julian’si peotänavale. Seal käisime baaris Havana, mis kohalike sõnul on kõige parem ööklubi Maltal. Ööklubides hinnad kindlasti soodsamad kui meil. Näiteks: viin + RedBull (serveeriti viin ja RedBull 300ml purk ehk vala ise nii palju peale kui soovid) ja see maksis 6€, vesipiip 15€, mojito 5,5€. Meie jaoks see Havana ööklubi kahjuks midagi erilist polnud, ülerahvastatud ja muusika ei olnud ka kõige parem, rohkem räpilikum. Selle vastas oli ka vesipiibubaare jne. Vesipiip seal kindlasti midagi erilist ei olnud. Mis tasuks veel mainimist, et politsei oli seal peotänava alguses valvel ja kuna me ei saanud aru, kuhu on meie Bolt tellitud, siis olid nad väga abivalmid meid aitama. Bolti kultuur on seal väga arenenud ja üks auto jõudis meieni lausa 30 sekundiga. Enamus juhte olid sõbralikud ja üks neist mainis, et teab, et Eestis on lumi ja siia ta küll ennast kunagi ei näita, sest siin on külm.

Sliema

Kolmandal päeval läksime avastama sellist randa nagu Imgiebah Beach, mis on avastamata väikene liivarand. Sinna saamine oli väga keeruline ja sinna läks vaid ühesuunaline tee, millel mõlemal pool asusid kividest laotatud müürid. See tee viis kunagise talupoja hoovi ja kui Maltal näha teesi, kus mõlemal pool asuvad kivimüürid, siis need on Malta talupoegade laotud. Aga see rand oli väga pisike ja rahvast oli ikka 20 ringis. Kahjuks sellel päeval oli päike pilve taga ja seal oli ka jube kivine, et me rohkem nautisime õhuvanne. Teekonnal sinna randa avastasime veel lahedaid vaatamisväärsusi ja auto pluss on see, et saad igal soovitud kohas peatuda ja ringi vaadata. Samal päeval käisime ka Melliehal, kus oli ka väga ilus liivarand ja selline kuurortlinn, kus sai päikest võtta ja nautida. Seal samas oli ka Popeye Village, mis oli siis linnake, mis ehitati 1980ndal Popeye filmi jaoks, kuid meie sinna lõpuks ei jõudnudki. Kõik kohad olid küll lähedal, aga kahjuks väikest vahemaad sõitis väga pikalt.

Malta

Neljandal päeval suundusime teisele poole saart ning käisime Marsaxlokki iga pühapäevalises kalaturul, kus sai osta kõike kalaliike ning samuti müüdi seal ka rõivaid, kotte ja suveniire. Kalahais oli seal muidugi kohutav, mis tahtis natuke harjumist. Meie lasime seal endale 5€ teha kääridega Signe ja Andre näod, mis oli väga huvitav. Polnud kunagi sellist tehnikat näinud, et kääridega lõigatakse sinu näokujutis välja. Edasi suundusime St. Peter’s Pooli, seal sai siis kaljult vettehüppeid teha. Merli (Signe õde) ja Andre seda tegid, Merli lausa 2 korda, Signe kahjuks sellist asja ei julgenud (ja tal läätsed ka). Sinna sõit oli väga kaval, sildid näitasid, et parkimine mine edasi, parkimine tuleb kohe jne. Järsku tuli suur parkla, kus kirjas 3€, muidugi me tagasi ei läinud ja maksime selle, aga jube kavalalt tehtud see, sest tegelikult kui me poleks parkimise siltide järgi läinud, oleks saanud ka parkida aga tasuta. Kuna me juba olime seal pool saart, siis Andre soov oli külastada Pretty Bay randa, mis oli ka ilusas kuurort rajoonis liivarand. Võtsime rannatoolid (4€) ja võtsime õhuvanne, mis aga selgus hiljem, et päike oli nii kõvasti kõigile peale hakanud, et hoopiski tugevad randid tekitanud. Huvitav fakt veel see, et avastasime, et poolel saarel ei tohi drooniga lennata.

St Peter's Pool

Viiendal päeval suundusime Gomino saare tripile. Sliema linnas ostsime tänava pealt Captain Morgan kruiisipileti 20€ nägu. Aga seda ma ei soovita, hind küll soodne, aga sõidab Sliema linnast jube kaua aega (pea 2h) ning lõunasöök, mis pidi olema super hea pasta jne nagu reklaamiti, oli täielik ülelend, sest pasta nende keeles oli külm makaron. Joogid olid küll kogu päeva vältel tasuta sh ka vein ja õlu, aga jube väikesed topsid anti meile, et hetkega oli tops tühi. Comino saarel siis on Blue Lagoon ja Christal Lagoon, mis on tõesti väga ilusa sinise veega. Muidugi ka jubedalt ülerahvastatud. Aga toreda päeva see-eest saime veeta ning tagasi jõudes käisime veel tiiru Sliema linna peal ja avastasime, et seal olemas täitsa Eesti kohvik. Kuna meil olid kõhud just paar kohvikut tagasi täis söödud, siis me seal ei peatunud, aga vahva avastus oli küll.

Christal Lagoon

Blue Lagoon

Kuuendal päeval suundusime Gozo saare tripile. Hakkasime hommikul autoga sadama poole vurama, umbes 40 minutit sõitsime ja saime ka üpris kohe praami peale. Praamid liiguvad iga 45 minuti tagant ja õhtu poole isegi iga 30 minuti tagant. Praamisõit kestis 25 minutit, mis läks väga kiirelt. Gozo saarel võiks isegi ööbida, sest vaatamisväärsusi seal on. Meie käisime Victoria linnas (pealinn), Citadella lossis ja Dwejras, sest kahjuks aeg läks nii kiirelt viimases kohas, et ei jõudnudki rohkem väga kuskile minna. Lisaks oli meil probleemi rehvirõhuga ning ligeim bensujaam oli Victoria linnas. Rehvirõhu aparaat oli samuti müstika leida, sest see tuli kuskilt seinaseest pika voolikuna. Järgmisel päeval tulime hommikul vara lennukiga koju tagasi ning nii kiirelt oligi meie Malta reis otsa saanud.

Citadella

Gozo

 

 

 

 

 


Leave a comment